Avastasin hirmuga, et ilus soe suvi on peagi lõppemas ja algab vihmane sügis...kuid see sügis on eriline. Tõenäoliselt oleme Indrekuga viimasemaid nädalaid armsaks saanud korteris Vilde teel, sest ees ootab kolimine Kuusallu.
Minus valitsevad kahesugused tunded, kohati olen õnnelik, sest saan lõpuks ometi linnast ära- maale, kus on loodust ja rahu, kus saan aias nokitseda, kus saan... Samas olen ka kurb, kuna linnas elades on kõik nii käe-jala ulatuses, aga mis kõige olulisem- siia jäävad väga lähedaseks saanud naabrid-Raili ja Kristjan. Lisaks on parjakas peavaluks Stefi trennid: kuhu koer linnas jätta, kuidas me koos linnast ära saame maale...

Kindlasti on iga algus raske, kuid loodan väga, et kui kord kolitud saame, küll loksub kõik ise paika...