Magus uni

Eile õhtul oli poja veidi õnnetu, ma ei saanudki aru, kas gaaside pärast või oli tal paha tuju, igatahes ei meeldinud pisikesel olla emme süles ega lamamistoolis...Viimaks võtis Indrek ta enda ette istuma ja pani poisile kõriseva mänguasja sülle. Ohooo, poja jäi korraga vaikseks ja uudistas pikalt mänguasja. Teda oli nii vahva vaadata! Ütle siis veel, et mänguasjad teda hetkel ei huvita...eksisin.

Paha tuju...

Pärast mänguasja uudistamist sai vannis käidud, söödud ja muid trikke tehtud kuni kella üheni öösel ja siis...Ma ei teagi, millisele seinale ma suure punase risti teen; Karl magas kella ühest kuni poole üheksani. Super! Ma sain korraga tubli seitse tundi magada; viimati oli selline juhus pea kaks kuud tagasi. :)

Kodused kotletid

400g hakkliha
väiksem sibul
küüslauguküüs
2 viilu saia
piim
2 muna
hapukoor

Alustuseks panen saiaviilud vähese piimaga kaussi paisuma. Samaaegselt hakin sibula ja purustan küüslaugu. Järgnevalt segan hakkliha, munad, tükeldatud sibula, purustatud küüslaugu, kuivemaks pigistatud saiaviilud ja hapukoore omavahel kokku. Pärast maitsestamist soola ja pipraga, vormin jahus kotletid ning praen pannil pruuniks.

Mänguasjad, mis need veel on??

Karl veel mänguasjadest midagi ei arva, kuid siiski otsustasin lamamistooli külge mängukaare kinitada. Kirkad värvid köidavad lühiajaliselt tema tähelepanu ja kes siis ei jälgiks seda "tsirkust", kus emme õhinal mängukaarel kõiki oma oskusi demonstreerib...

Edusammud

Käisime 16. novembril perearsti juures, kuna olime ju vahepeal ühekuuseks jõmmiks saanud. :) Ma aimasin, et poja on korralikult kaalus juurde võtnud, kuid ma ei osanud oodata, et ka pikkusesse oleme korralikult visanud. Puhaskaal oli 5,13kg ja pikkus 57cm, seega ühe kuuga oli pikkust juurde tulnud 5cm ja kaalu 1,5kg. Ma olin ikka väga üllatunud. Arstitädi oli meiega väga rahul (eks see näitab, et rinnapiimast puudust ei ole ja pisike saab kenasti kõhu täis) ja kiitis, et Karl nii kenasti pead hoiab. Ja muidugi saime me ka süsti; ohh, kui solvunud ja õnnetu Karl oli, et kuidas ma ometi võisin teda sellisesse kohta viia, kus haiget tehakse... Aga nutt ja pahameel olid kiired kaduma, kui ta lohutavate sõnadega sülle võtsin. :) 

Eile käisime Karliga massaažis. Kahjuks sain küll väga õhtuse aja, mistõttu kartsin, et Karl väsib õhtuks nii ära, et meil ei tule sellest käigust midagi välja, kuid eksisin. Karl suudab mind üllatada. Üldjuhul on meil õhtuti kerged gaasivalud koos nutuga, kuid viimased kolm päeva järjest on poja õhtuti rahulik olnud; gaasidest oleme tavapärasest kergema vaevaga jagu saanud. Nii mööduski pooletunnine massaaž mõnuledes ja nautides...

Ühekuune poisijõmm ;)

Täna sai Karl ühekuuseks. Sellise tempoga oleme me varsti aastased ja teeme mehetegusid. :)

Kuu ajaga on Karl tublisti kosunud, päris paras ports on kätel kanda ja ka pikkust on mõne sentimeetri võrra juurde visanud. Eks järgmise nädala kolmapäeval, kui perearsti külastame, saame täpsemalt teada. Lisaks hoiab poja üha paremini pead (seda muidugi veel lühiajaliselt) ja harvadel juhtudel jälgib asjade liikumist.

Kõige vahvam on teda jälgida pärast söötmist, kui ta pooleldi unes hakkab nägusid tegema: naeratab (paaril korral on naeratanud ka häälega), ajab huuli prunti, krimpsutab jne. :)

Muhe muie

"Mossitaja" nägu

Tänase erilise päeva puhul, mil hääd tuttavad külla soovisid tulla, suutsin mina muidugi haigeks jääda. :( Ma ei mäletagi, millal ma viimati tõsisemalt palavikus olin... Igatahes olen oma 39 kraadise palavikuga päris rivist väljas ja kõik tänased ilusad plaanid läksid luhta. :( Värisedes kui haavaleht, sain siiski küpsisetordi vaarikamoosi ja kohupiimaga valmis, seega päris tähistamata Karli väikene tähtpäev kah ei jää.