Näuhh ja ongi üks kuu jälle juures. Selle kuuga on toimunud päris märkimisväärne muutus. Pisijõmm suudab kõhuli olles mitte ainult pead tõsta, vaid ka osa rindkerest, et ikka kaugemale näha ja uudistada ümbritsevat. Kui tema ees naeratades ja temaga jutustades kõhutan, ilmub pisikese näole põgus naeratus. Lisaks olen avastanud, et ta on väga hea kuulaja. :) Võin pikalt rääkida sellest, mida ma temaga teen või mida me parasjagu aknast välja vaadates näeme...aga mulle vastu veel ei jutustata. Küllap jõuab veel.
Muide, kahekuune oskab juba väga hästi oma tahtmist saavutada; kui Karl tahab emme sülle, teeb ta kaebliku äää-ää (ilma nututa) ja muidugi emme võtab poja sülle. Kavalpea on ja tervelt kahekuune juba! :)
 |
| Kavalpea |
Tänase tähtpäeva puhul küpsetasin lihtsa kodujuustu koogikese...nüüd saamegi seda nosima hakata!
 |
