Viies hammas

Jah, nii ta on, et meil on juba viies hammas igemest ennast välja pressinud ja kohe-kohe on ka kuues olemas. :)

Väikeste hammastega naerupall

Neljas hammas...

...on samuti juba väljas!:) Hammaste tulekuga on meie öised ja päevased uned väga kehvaks jäänud, kuid lohutan, et varsti saab see aeg ka ümber.

Taas teolt tabatud

Kükki, püsti, kükki

Viimased neli päeva olen jälginud, kuidas Karl harjutab kükitamist ja sealt juba samm edasi on istumine. Pepu just nagu sai maha pandud, kui juba sirutatakse käed mängulauale, et end taas püsti ajada. Ja nii see trall käib. :) Sinikad ja muhud käivad muidugi asjatamisega paraku kaasas.

Kolmas hammas

....tore emadepäeva üllatus!:)

7 kuud

Väike asjapill ei seisa mul enam sekunditki paigal, igale poole on vaja end püsti ajada ja uudistada. Kui eelmisel nädalal olid varbad päris kõverikud all, siis nüüd on krussitamist vähemaks jäänud ja seismine toe najal on üha kindlam-  ühe käega hoitakse end püsti ja teisega aetakse mänguasju taga. :)

Enda rahustamiseks külastasime ka tädi Heli, kes oli meiega väga rahul ja oli nii ülatunud, kui nägi, et  oskame juba roomata, käputada, istuda ja püsti seista.

Hetkel valmistab veel Jömmile raskust seismisasendist istuma saamine. Mõningatel kordadel suudab ta kummarduda poolkükki ja siis potsatab istukile, teisel juhul tehakse haledat häält, küll siis appi tullakse ja aidatakse. :P

Olen avastanud, et Karl on usin õppima oma vigadest. Minu madratsi pealt on ta suutnud end kolm korda alla kukutada, kuid nüüd ei tule ta enam suure hurraaga madratsi servale, vaid jääb veidi eemale ja laseb ennast kõhuli, et siis käega põrandat katsuda. Olen teda paaril korral ka juhendanud, kuidas ohutut madratsilt alla saada, kuid see on veel tema jaoks liiga raske ülesanne. Ka püsti tõustes on mõningad korrad liigse kiirustamise tõttu valusalt pikali kukutud, kuid õnneks on viimasel paaril päeval rahulikumalt püsti ronima hakatud. Muidugi, eks tegijatel ikka juhtub õnnetusi, kuid püüan olla tema kõrval igal võimalikul hetkel, et neid vältida ja ma ei või iial teada, mil otsustatakse käima hakata.

Endiselt on meil probleeme poest ostetud soolaste püreedega, ainult magusamad sobivad (ploom, mustikas, pirn), aga kodune soolane toit maitseb väga, ainult anna kätte. Vahel jääb mulje, nagu oleks laps nii nälgas, sest ta lausa ripub käe küljes ja nö nõuab süüa. Nii sõimegi paar päeva tagasi koos lõhesuppi (ma ei püreestanud ekstra tema jaoks midagi ära, vaid andsin tükikesi ja puljongit) ja täna keedukartulit hapukoore ja süldiga. Mõnes mõttes on tore, et laps eelistab kodust toitu, kuid teisalt paneb see muretsema, et kas ta saab ikka kõik vajalikud ained kätte, mis tal kasvamiseks vaja on.

Istuda on kah vahelduseks mõnus!

Saarel maid avastamas :)

...ja varbad ei olegi enam nii krussis!

11 minuti šokolaadikook, kuhu tahtsid küünlad ära uppuda :P

Esimest korda kooki maitsmas.

Teolt tabatud

Püstitõusmise esimesed katsed

Pojal on viimasel ajal väga suur tahtmine end püsti ajada ja selleks kasutatakse kõikvõimalikke esemeid, nagu tolmuimeja, mängulaud, külmik jne. Eile suutis ta end esimest korda püsti ajada mängulaua najale, aga kuna varbad olid väga krussis, siis rikkusin lapse rõõmu ära ja panin ta tagasi käputama. Aga ega see ei heidutanud väikemeest, terve õhtu pusiti kuni jõud rauges.