Ilus suvi on möödanik, uskumatu, kui kiiresti võib unustada neid päikselisi päevi. Tundub, nagu oleks need olnud ammu aega tagasi.
Karl on pea kuu juba lasteaias käinud ja nüüd siis juba aiarühmas. Ta saab väga hästi seal hakkama, kuid 24-lapselises rühmas olles, on ta nädala lõpuks paras soe sai valmis. Mis ei tapa, see teeb ehk tugevaks?!
Karlil on endiselt see tore miks-miks aeg! :) Küsimusi on rohkem kui vastuseid. Lisaks on tekkinud periood, kus katsetatakse tugevalt piire, jonnitakse, vehitakse oma väikeste tanguteradega, sest sõnadest jääb ilmselgelt väheseks, solvutakse, hellitatakse, hoolitsetakse, abistatakse, tuntakse kaasa, jne, jne. Mina aga pean oskama olla üha konkreetsem, järjekindlam ja kannatlikum ning iga kord ei ole see just lihtne ülesanne.
Siit aga väikene meenutus, kui ilmad olid veel soojad. :)

