Minu 4-aastane päike

Meie kaks

"Kuhu see aeg küll ruttab?" küsin endalt...oma vanuse peale ei julge varsti enam üldse mõelda. Aga poja on see-eest väga positiivne. Kui ma temalt sünnipäevahommikul küsisin, et kui vanaks ta saab, siis tuli kohe tõrelev lause, vastu :" Emme, ma olen uus, mitte vana!" :D
No vot, nii me leidsimegi, et ta on 4 aastat uus!

Kuna ma ei ole pikka aega kirjutanud...kuidagi on nii läinud...., siis teen kohe väikese vigadeparanduse. Karl on varasemast asjalikum ja väga hea suhtlemisoskusega väike poiss. Tema olemuse järgi arvavad kõik, et ta on 5-aastane. Nüüd, kus Jõmmikesele kirjutati välja ka prillid (+1,5 ja +1,25), näeb ta tõesti justkui vanem välja. Ta oskab märgata ja hoolitseda, jagada asju (nt kommi teeb tükkideks nii, et kõik saaksid kas või mikroskoopilise tüki), tunneb tähti (küll mitte kõiki veel) ja loendab numbreid 20ni, on aktiivne (seepärast hakkasime trennis käima) ja liikuv. Muidugi elab meie kodus ka jonn; hommikuti, kui tuleb riideid selga panna, on teda võimalik tihti näha! ...eks meil kõigil ole omad tujud.

Meenutan 4 aasta tagust aega erilise tundega...ja tänan südamest kõiki, kes olid siis minuga, eriti Indrekut!!! Kallid kõigile!!!

Pidu, pidu! :)

Nii seisavadki kohe-kohe neljaseks saavad poisid