Ei ole enam pikka aega kirjutanud, sest algul puudus tahe ja lõpuks hakkas rolli mängima ka aeg- seda lihtsalt nappis.
Nüüdseks olen taas aja maha võtnud ja keskendunud elu ühele ilusaimale hetkele, rasedusele!:)
Tänaseks on 39 nädalat veeretud ja vaid natuke on veel jäänud. Kui Karliga olin samal ajal ~1.5kg raskem, siis ümbermõõt on pea 5cm hetkel suurem. Tunne on ise-enesest kerge ja muresid tervisega pole olnud. :) Aga kõht jääb küll alatasa ette :)
Tähtaeg jääb sel korral aasta kõige valgemale ajale, olen mõelnud küll jaanid ristis jalgadega mööda saata, kuid eks viimane sõna jääb siiski pisikesele. :) Tuleb nagu tuleb...Aigi olen taas appi palunud, sest kindlustunne on sellistel ärevatel hetkedel minu jaoks väga oluline.
Ootus on suur :) Nii armas on tajuda Karli hoolitsust (aitab asju tassida, vennakesele paisid ja musisid jagatakse usinasti ning jutustatakse kõhuga, jne) ja ka Argo vaikne ärevus lööb aegajalt välja (tihedad kõned, minu heaolu tagamine). Ja mina- olen pakkinud asjad, sättinud elamist (eriti tunnen uhkust selle üle, et poiste voodid sain täiesti iseseisvalt kokku pandud), poodelnud, päevitanud, ettevõtte asju ajanud, ehitusloa taotluseks vajalike projektidega tegelenud jne. Ehk toimetamist on olnud palju. :)
Ka tänased toimetused on tehtud ja märkamatult on saabunud öö; tuleb tudumaale sättida. Kuigi viimasel ajal kipub unetus kiusama, siis horisontaalselt on ometigi hea olla!
